Hoidu uisapäisa laenamisest!

12.06.2014Kirjutas admin teemal Nõustamine, Ühiskond, Üldine | Kommentaare 0

Hoidu uisapäisa laenamisest!

Laenupakkumisi tuleb praegusel ajal sisse igast uksest ja aknast. Oma korterit või maja pole enamjaolt võimalik laenuta muretsedagi, auto on tihtipeale liisitud ja järjest populaarsemaks muutuvad ka igasugused väikelaenud. Olgu siis reisimiseks, remontimiseks või millekski kolmandaks.

Võlg ja võlguolemine on Economist’i arvamusel tõenäoliselt vanim finantsinstrument maailmas. Isegi vanem, kui raha ise! Ja kuigi laenamise rutiinsus ja levik on selle muutnud justkui tavapäraseks osaks elus, kus iga inimese rahaliste kohustuste hulka kuulub ka laenu tagasimakse, ei tohiks laenuraha taotlemist liialt kergekäeliselt võtta.

Loe kogu postitust

Kiirlaenusektor endiselt riigil hambus

21.05.2014Kirjutas admin teemal Ühiskond | Kommentaare 0

Viimasest sissekandest siia blogisse on möödunud üsna pikk aeg ja selle aja jooksul on üldine avalik mentaliteet jäänud kiirlaenusektori osas samaks, kuid on hakatud looma konkreetsemaid meetmeid “sotsiaalse probleemi” välja töötamiseks. 

Uus majandusminister Palo jätkab sama joont, mis eelkäija. Kiirlaenuäri on ebaeetiline ja tuleks tugevamatasse raamidesse suruda. Tõesti, peab nentima, et kiirlaenudega seotud reklaamid on muutunud üsna tüütuks ka inimestele, kes pole isegi kunagi kiirlaenu võtmise peale mõelnud. Sellegipoolest tundub kiirlaenude reklaamimise keelamine üsna järsk ja konservatiivne otsus turumajanduslik-liberaalses keskkonnas.

Selge see, et kiirlaenusektori viimaste aastate jõuline kasv on tulnud millegi arvelt. Kas tõesti on inimesed pööranud oma näod kiirlaenukontorite poole, kuna väidetavalt olla pangad karmistanud oma tarbimislaenude välja andmise tingimusi – pole päris kindel? Erinevalt kiirlaenusegmendist toimetavad pangad üsna laia ampluaaga – järelmaksud, kodulaenud, autolaenud jne. Ühe segmendi kukkumise järel panustatakse jällegi teise – näiteks järelmaksu poolele.

Aga ikkagi – meedias on välja käidud numbrid, et Eestis on kiirlaenuvõtjaid ca. 150 000 inimest, kellest 35 000 on maksehäirega. Mida see näitab? Esiteks on taolise toote järele tugev nagu kiirlaen tugev nõudlus ja samas pole kuskil meedias lahti seletatud, milliste maksehäiretega nende inimeste puhul on tegemist. Kui palju on inimesi, kes on jäänud hiljaks järelmaksuga soetatud kaupade eest tasumisel? Ilmselt rohkemgi. Samuti  on jäänud selgitamata, mis alustel maksehäireregistrisse inimesed lisatakse – kas piisab ühest hilinenud maksest või viie laenu tagasi mitte maksmisest?

Eks inimeste kaitsega tuleb järjepidevalt tegeleda. Tundub nagu inimesed vajaksid eelkõige kaitset iseenda eest. Üks asi on kiirlaenusektori poole näpuga viibutada, teine asi oleks vaadata riigi haridussüsteemi poole, kus rahadega ümber käimise õpetamine on jäetud nö. koduse kasvatuse teha. Rahadega ümber käimist ja finantsmõtlemist tuleb hakata õpetama algklassidest, juurutades mõtlemist, et oma rahaasju on väga hästi võimalik planeerida. Lisaks võib positiivne asjaolu olla ka see, et kui inimesed teavad oma hetkeseisu finantsvõimekuse osas, siis osatakse ka aegsamalt planeerida oma tööasju.

Kokkuvõtteks võib öelda, et probleem ei peitu ainuüksi kiirlaenusektori kergekäelises laenamises, vaid inimeste vastutustundetus käitumises. Loomulikult ei tohi sellist käitumist soodustada, sellegipoolest tuleks rõhuasetus ümber vaadata ja harida inimesi oma raha asjadega ümber käimisel.

Loe kogu postitust

Vaikus enne tormi?

16.12.2013Kirjutas admin teemal Ühiskond | Kommentaare 0

Viimastel aastatel on tuliselt tõstatunud kiirlaenusektori rangema reguleerimise teema. Kes on aga põhilised teema tõstatajad? Natuke internetis ringi kolades leiab mitmeid artikleid pealkirjadega: “Pankurid: riik peaks SMSlaenu turgu karmimalt reguleerima”, “Olukord kiirlaenuturul on keeruline” jne. Mitmel pool kumavad läbi pankade ja liisinguliidu esindajate ja ettevõtete nimed.

Nii pangad kui ka liisingut pakkuvad ettevõtted (mis on enamus pankade omanduses) on otsesed ärikonkurendid kiirlaenusektoriga. Kuidas saab üks grupp ettevõtjaid survestada riiki reguleerima (välja suretama) põhimõtteliselt samal/sarnasel (finants)turul tegutsevaid ettevõtjaid? Üheks loogiliseks põhjenduseks on pankade domineeriv positsioon riigi majanduses. Kas riik laseb endaga manipuleerida just selle põhjuse tõttu või nähakse tõesti kiirlaenudes üha enim sotsiaalprobleeme tekitavat faktorit?

Selge on see, et suur osa majandusest baseerub pankadel, aga kas on uuritud, millist mõju majandusele tervikuna osutab nt. kiirlaenusektor? Mõeldes nüüd eriti lineaarselt, siis mis on kiirlaen/tarbimislaen – väike rahasumma, mis oma lühiajalisuse tõttu kasutatakse ära suhteliselt kohe ning 99% juhtudest mingite tarbeesemete peale. Johtuvalt eelnevast arutluskäigust oleks ju võimalik järeldada, et tarbimise elavdamiseks välja antud rahasummad mõjutavad riiklikke finantsvooge pigem positiivselt. Kiirlaenusektoris väljaantud summad ulatuvad kümnetesse, kui mitte sadadesse miljonitesse eurodesse – kõik puhtalt tarbimisse, ei panda seda raha kuskile sokisäärde.

Tulles nüüd kiirlaenudega seotud negatiivsete elementide juurde, siis teatavasti on avalikkuses olnud palju juhtumeid, kus inimesed ei ole kokkulepitud ajaks suutnud võetud laenusummat tagastada ning seetõttu on käivitatud purgatooriumilaadne olukord, kus intressid ainult kasvavad. Ehk – kiirlaenud on tekitanud riigis ka palju sotsiaalseid probleeme ning siinkohal saab tõstata (üsna ratsionaalse) kuid olulise küsimuse: kas tarbimise suurendamiseks võetud raha kaalub üles mingi osa inimeste sotsiaalsed probleemid? Emotsionaalne vastus püstitatud küsimusele on tõenäoliselt juba ette teada (seda peegeldab ka praegune massimeedia käsitlus kiirlaenusektorist), aga kui teoreetiliselt möelda teistpidi – mis siis juhtuks?

Loe kogu postitust

Laenuvõrdlusportaalid

16.11.2013Kirjutas admin teemal Määratlemata | Kommentaare 0

Kuna laenu puhul on tegemist pikaajalise finantskohustusega on mõistlik enne laenamist endale selgeks teha, milline laenupakkuja väljastab laenu kõige odavamalt. Eestis eksisteerib mitmeid laenuvõrdlusportaale mis pakuvad laenude võrdlemise võimalust tarbijale ja aitavad leida kõige sobivaima laenupakkuja. Erinevate laenutoodete võrdlemine suurendab laenupakkujate vahelist konkurentsi, mis tarbija jaoks toob kaasa soodsamad laenutooted.

Loe kogu postitust

Võlaõigusseaduse muudatuste valguses ja vastutustunde kasvatamise alguses

5.09.2013Kirjutas admin teemal Külalispostitus, Üldine | Kommentaare 0

Eesti seadusandja otsustas kehtestada tarbijakrediiti pakkuvatele ettevõtetele selgemad vastutustundliku laenamise reeglid, kuna seni kehtinud regulatsioonid olid abstraktsed ning jätsid palju tõlgendusruumi. 1. juulist 2013 kehtima hakanud võlaõigusseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seadusega täpsustati ning täiendati vastutustundliku laenamise ja finantsteenuste reklaamimisega seotud nõudeid ja laenuandjate kohustusi. Kõige keerukam on siinjuures ühtne arusaam vastutustundlikust käitumisest. 

On üsna selge, et seadusest ja kehtestatud määrustest või nende pidevatest muudatustest üksi alati ei piisa, kui tarbijakrediiti pakkuval ettevõttel puudub arusaadav, mida tähendab vastutustundliku laenamise põhimõte ja kuidas seda üldse rakendama peaks. Piir vastutustundliku ja vastutustundetu käitumise vahel on aga õhuke ja mitte alati ka kergesti adutav ning seda mitte vaid ettevõtjatele, vaid sageli just klientidele endile. Vastutustundetu laenuandmine tekitab probleeme laenuvõtjatele, kes tihti ei oska ise hinnata (või ka ei taha seda teha), kas võetud laenukohustust neil hiljem jõukohane kanda on. 

Loe kogu postitust
Pärast pikaajalist hambaarsti külastamise edasilükkamist otsustasin võtta laenu ja sellega lõpuks ühele poole saada. Tänu ParimIntress.ee lehele leidsin väga soodsa laenu ja olen neile selle eest tõesti südamest tänulik.
Marge R, Tallinnast

[Valik meid kajastanud meediaväljaannetest]