Hoidu uisapäisa laenamisest!

Hoidu uisapäisa laenamisest!Laenupakkumisi tuleb praegusel ajal sisse igast uksest ja aknast. Oma korterit või maja pole enamjaolt võimalik laenuta muretsedagi, auto on tihtipeale liisitud ja järjest populaarsemaks muutuvad ka igasugused väikelaenud. Olgu siis reisimiseks, remontimiseks või millekski kolmandaks.

Võlg ja võlguolemine on Economist’i arvamusel tõenäoliselt vanim finantsinstrument maailmas. Isegi vanem, kui raha ise! Ja kuigi laenamise rutiinsus ja levik on selle muutnud justkui tavapäraseks osaks elus, kus iga inimese rahaliste kohustuste hulka kuulub ka laenu tagasimakse, ei tohiks laenuraha taotlemist liialt kergekäeliselt võtta.

Hiljutine majandusbuumist tulenenud mulli lõhkemine, mille järel ka paljud Eesti pered koduta jäid, peaks sundima veelgi rohkem pöörama tähelepanu sellele osale, mis eelneb laenu taotlemisele.

Äkki saan ikka ilma hakkama?

Esmalt tuleks iseendalt tõsiselt küsida: kas mul on ikka seda laenu vaja? 

Kui oma kodu soetamiseks on laen muutunud möödapääsmatuks siis võidukäiku tegevate tarbimislaenude kasutamine on otsekui kahe teraga mõõk. Vajaliku saab kätte kiirelt, olgu selleks siis päikeselaks lõunamaal või kiire remont kodus, kuid mis järgneb sellele, on olulisem. Kindlasti ei ole tarbimislaenud alati halvad, pigem sõltub kõik olukorrast. Oma õpingute finantseerimine kui tulevikku finantseerimine on kindlasti kasulik. Kuid kuivõrd õigustatud on laenu võtmine reisimiseks või siis katkiläinud televiisori asendamiseks?

Töölkäimiseks vajalikku autoremonti ei saa tõesti edasi lükada seniks, kuni on remondiks piisavalt raha kõrvale pandud, kuid näiteks puhkus palmide all ei ole eluliselt vajalik. Laenu võtmine, et maksta oma puhkuse eest, tähendab seda, et puhkus läheb intresside jagu kallimaks ning koju naastes jätkub lisamure selle üle, kas õnnestub ikka laen tagasi maksta. Ehk siis: kui kannatab oodata, siis tasub oodata ning pigem ise raha kõrvale panna. Võtku siis sihtmärgini jõudmine kuu asemel aasta või kaks. Sellisel moel saab lubada endale ihaldatut, kuid väljaminekuga ei kaasne muret, kuidas nüüd küll selle eest maksta.

Kui oled enda jaoks selgeks mõelnud, et laen on antud olukorras vajalik ning möödapääsmatu, on aeg keskenduda sellele, kas ikka suudad laenu tagasi maksta?

Kõige kergem viis oma võimalustest ja suutlikkusest ülevaate saamiseks on koostada eelarve, et näha kas vajaminev tagasimakse on igakuiselt olemas. Veel parem oleks mõni kuu endale aega anda ja jälgida sissetulekuid-väljaminekuid, sest siis toob tavaelu sisse ka ootamatud väljaminekud, mis muidu laua taga teoritiseerides ununeda võivad. Kui peaks selguma, et olenemata soovist ei piisa sissetulekutest laenu katmiseks, tuleb laenu taotlemine edasi lükata ajale, kus kas väljaminekud on vähenenud või sissetulekud suurenenud.

Mis on alternatiivid kui läheb halvasti?

laenMe kõik soovime, et elus läheks hästi ja meie teele ei tuleks liigselt takistusi, kuid enne laenulepingu sõlmimist tasub läbi mõelda ka negatiivsed olukorrad. Mis on variandid, kui kaotan töö? Kui laenu ei võetud üksi, siis kas ühe inimese sissetulekust piisab mõneks ajaks nii laenu tagasimaksmiseks kui ka elamiseks? Mis on alternatiiv, kui ootamatu väljaminek röövib eelarvest liialt suure osa? Kuidas reageerib pank, kui tekivad makseraskused ning millised on tingimused maksepuhkuse saamiseks?

Negatiivsetele olukordadele mõtlemine ei tähenda nende kindlat eemaldamist ega ligimeelitamist, vaid tõestab, et tegu on aruka inimesega, kellel on kriisiolukorraks varuplaan olemas.

Kui on selge, et laen on hädavajalik, tagasimaksetega ei tohiks probleeme tekkida, siis edasi?

Vältida tuleks SMS- ja kiirlaene, mida on küll kõige kergem ja kiirem saada, kuid mille tingimused on tavaliselt pigem laenuandja kasuks, ning mille kõrged intressid välistavad võimaluse, et pikaajaline laen on mõistlik otsus. Kui aga laenu on vaja lühiajaliselt, tasuks taaskord mõeda – kas mul on ikka vaja laenata?

Pankade poole pöördudes ei tasuks jääda üksnes kodupanga külastamise juurde. Kuigi teenindus ja rahulolu võivad olla aastaid kõige kõrgemal tasemel, tasuks küsida laenupakkumisi mitmetelt erinevatelt laenuandjatelt ning neid omavahel võrrelda. Enda jaoks sobivaimate tingimustega lepingu võib leida hoopis mujalt.

Laenupakkumisi küsides ja juba laenu suuruse üle arutledes võib tekkida kiusatus summat suurendada. Äkki ikka läheb rohkem vaja, kui praegu arvan. See tagasimakse ei olegi nii suur. Pole ju lõppkokkuvõttes vahet, kas sada eurot sinna või tänna. Stopp!

Laenuandjale on kasulikum, kui võtad suurema summa, kuid sinule on kasulikum, kui laenad täpselt nii palju, kui vaja on. Olles juba otsustanud laenamise kasuks, võib tunduda ahvatlev summat suurendada, kuid siin on tegu lõksuga, mida oleks targem vältida. Üks variant selleks on teha endale selgeks, mis on see summa, mis tuleb tagasi maksta – mitte summa, mille laenad. Kui paberil on kõrvuti kaks summat, on kergem keelduda pakutavast suuremast laenust, mida sa tegelikult küsima ei tulnudki.

Pole olemas lolli küsimust

Enne kui kirjutada alla lepingule, mis võib aastakümneteks siduda sind mõne finantskohustusega on vajalik kõige väiksematelegi küsimustele vastused saada ja endale kõik üksipulgi selgeks teha. See tähendab siis nii enda terminitega kurssi viimist kui ka lepingu rahulikult ja tähelepanelikult läbilugemist. Mitte mingil juhul ei tohi vahele jätta väikeses kirjas lisatud teksti. Kui miskit jääb segaseks, tuleb see laenuandjalt üle küsida ja olla kindel, et saate mõlemad asjast ühtviisi aru. Ajaraiskamise pärast pole vaja muretseda. Sinu finantsiline kindlus praegu ja ka tulevikus on kordades tähtsam.

Seega, mis on põhipunktid, mida pidada meeles, kui tekib tunne, et oma rahalistest vahenditest ei piisa soovitu saamiseks?

  • Kas mul on laenu vaja? Äkki saan sama summa ise säästa.
  • Kas ma suudan laenu tagasi maksta?
  • Mis on minu alternatiivid, kui sissetulekud vähenevad?
  • Kas ma tean täpselt, millist summat vajan ja jään sellele kindlaks?
  • Milline laenupakkumine on minule kõige sobivam?
  • Kas ma lugesin lepingu täielikult läbi ja sain kõigest aru?