Vastutustundlik laenamine on nagu sõprus – kahepoolne

ParimIntress.ee uuris Eesti kiirlaenufirmade võtmeisikutelt kiirlaene puudutavate regulatsioonide kohta: “Laenuäri on sotsiaalselt väga tundlik valdkond ning vastutustundetud laenuandjad saavad kerge vaevaga ühiskonnas tõsiseid probleeme tekitada,” ütleb laenufirma BestCredit tegevjuht Fred Sooläte. Kõik me mäletame ju buumiaega, mil kiirlaenuäri suure hooga ning sageli läbimõtlematult käima läks. Kaasatulnud probleemide järelkaja on ühiskonnast visa kaduma. Lisaks tarbijale kannatavad selle all aga ka kiirlaenuärid.

“Elame turumajanduslikus õigusriigis ning on raske uskuda, et riik hakkab „ravima peavalu giljotiiniga“ ehk reguleerib ühe probleemse ettevõtlusvaldkonna surnuks,” usub Sooläte, kes ei pea praegust riigipoolset sekkumist laenuäride pitsitamiseks. “Tegemist on hilinenud, kuid vajaliku riigipoolse sekkumisega,” sõnab ta.

Raha24 turundusjuht Ott Krigul lisab, et kiirlaenud on suhteliselt noor finantsvaldkond: “Kasvuraskused on vältimatud. Nende ettenägemiseks oleks aga mõistlik kõigil osapooltel (riik, tarbijate esindajad, laenuettevõtted) koostööd teha ning leida sellised lahendused ja võimalused, mis kõigi huve ning eesmärke täidaksid.”

[rohutatud]Tegemist on hilinenud, kuid vajaliku riigipoolse sekkumisega[/rohutatud]

 

Raha24 turundusjuht Ott Krigul lisab, et kiirlaenud on suhteliselt noor finantsvaldkond: “Kasvuraskused on vältimatud. Nende ettenägemiseks oleks aga mõistlik kõigil osapooltel (riik, tarbijate esindajad, laenuettevõtted) koostööd teha ning leida sellised lahendused ja võimalused, mis kõigi huve ning eesmärke täidaksid.”

Helen Aavisto Monettist arvab, et riiklikul tasandil tuleks keskenduda laiemalt kogu tarbijakrediiti teenuste reeglistikule: “Lähtepunktiks tuleb meeles pidada, et meie teenus – väikesed ja ilma tagatiseta lühiajalised laenud – esindavad ainult väga väikest osa kogu Eesti inimeste võlgnevustest.”

Vastutustundetu laenaja pääseb liiga kergelt

Ott Krigul peab praeguse regulatsiooni üheks kitsaskohaks näost näkku tuvastamise nõuet. “Ühiskonnas kus IT on nii hästi arenenud kui Eestis, on täiesti arusaamatu, kuidas inimene saab käia valimas, luua ettevõtteid, esitada ametlikke dokumente jne ID-kaardi abiga, kuid 100-eurost laenulepingut sõlmida ei tohi!” laiutab ta imestunult käsi. “Teistel turgudel, kus meie grupi ettevõtted tegutsevad, sellist näost näkku tuvastamise nõuet ei ole ning elektrooniline tuvastamine on piisavalt turvaline.”

[tsitaat]Ühiskonnas kus IT on nii hästi arenenud kui Eestis, on täiesti arusaamatu, kuidas inimene saab käia valimas, luua ettevõtteid, esitada ametlikke dokumente jne ID-kaardi abiga, kuid 100-eurost laenulepingut sõlmida ei tohi!

Ott Krigul, Raha24[/tsitaat]

 

Gennadi Krotov, Placet Grupi (SMSMoney, SMSRaha, Laen.ee) tegevjuht aga muretseb, et riik on jätnud liiga nõrgaks meetmed, mis peaksid takistama vastutustundetut laenamist.

“Riigipoolselt võiks olla  reguleeritud need sanktsioonid, mis kaasnevad laenajale, kes vastutustundetult võtab laenu kõikvõimalikest krediidiasutustest ja kiirlaenufirmadest,” ütleb Krotov. Tema kogemuse kohaselt käituvad sageli nii inimesed, kelle eesmärgiks ongi laenude mitte tagasi maksmine ning kes, raha kätte saanud ja end “kinni” laenanud, esitavad siis avalduse eraisiku pankroti väljakuulutamiseks.

Krotovi meelest peaks riik rangemalt sellise ajalooga isikuid kontrollima ning näiteks kümneks aastaks eraettevõtluse ära keelama. Ning, mis kõige olulisem, selle täitmist ka kontrollima!

Info liikumises peitub võti

Ott Krigul peab makseraskustega klientide arvu vähendamise lahenduseks infovõrgustikku erinevate krediitiasutuste vahel. Omavahel murettekitava taustaga inimeste kohta teabe jagamine aitaks ära hoida juhtumeid, kus üks firma laenust keeldub, teine aga makseraskuste kohta teadmata siiski laenu annab – ning hiljem raha tagastamisest vaid und võib näha.

[rohutatud]Unustatakse öelda, et vastutustundlik laenamine on kahepoolne ning vastastikune suhe, nagu näiteks sõprus![/rohutatud]

 

“Info jagamine vähendaks makseraskustesse sattuvate inimeste hulka,” usub Krigul ning teab, et selles on pea kõik krediidiasutused ühel meelel. “Kahjuks ei ole selline tegevus täna isikuandmete kaitsele viidates lubatud, kuigi aitaks tunduvalt turgu korrastada. Väheneks makseraskustesse sattuvate klientide hulk ning ka intressid muutusid tunduvalt madalamaks.”

Möödunud aasta 1. juulil kehtima hakanud regulatsioon on aga kiirlaenufirmade esindajate sõnul siiski palju head kaasa toonud. “Seadusandja lubas, et uue regulatsiooniga tõuseb oluliselt tarbijakaitse tase. Regulatsioon on kehtinud üle aasta ning selle aja jooksul on kiirlaenu valdkonnas toimunud silmanähtavad muudatused. Laenuandjad muutuvad aina vastutustundlikumaks, kliendisõbralikumaks ja mõistlikumaks,” kiidab Fred Sooläte.

[tsitaat]See kõik on väga õige, kuid unustatakse lisada, et ka tarbijatel on kohustused ning laenuandjatel õigused.

Fred Sooläte, BestCredit.ee[/tsitaat]

Samas tunneb Sooläte muret, et tarbijat teavitatakse siiski liiga vähe või siis on avalikkuses ringlev info vildakas. “Unustatakse öelda, et vastutustundlik laenamine on kahepoolne ning vastastikune suhe, nagu näiteks sõprus! Ajakirjanduses on kuulda ainult laenuandjate kohustustest ning tarbijate õigustest. See kõik on väga õige, kuid unustatakse lisada, et ka tarbijatel on kohustused ning laenuandjatel õigused.”

Asja parandaks ühine rinne

Tänasel päeval riik seadusloomes kiirlaenufirmadega eriti koostööd ei tee ning ka see võib olla üheks probleemide allikaks, miks Eestis see konkreetne finantssfäär asjaosalistele nii palju muret tekitab. “On äärmiselt kahetsusväärne, et [kiirlaenude] valdkonna ettevõtted tihtipeale saavad oma tegevust puudutavate regulatsioonide kohta ametlikult teada alles meedia kaudu,” nendib Ott Krigul.

“Krediidiasutusi kaasatakse minimaalselt või üldse mitte ja see on kindlasti ettevõtluse ning valitsuste vaheline suur väljakutse,” kinnitab ka MCB Finance Baltikumi tegevjuht Rain Sepp (Credit24). “Usun, et asju saaks koos teha paremini ja lõpuks võidaksid tarbijad. Palju otsuseid on tehtud kiirustades,” möönab Sepp.

Fred Sooläte selgitab, et oleks naiivne loota iga üksiku krediidifirma kaasamist seaduste väljatöötamisse. “Probleem ei ole selles, kas meid kaasatakse õigusloome protsessi või mitte, vaid pigem selles, et kiirlaenuvaldkonnas tegutsevatel ettevõtetel puudub oma esindusorganisatsioon, mis kaitseks ja esindaks meie ühiseid huvisid,” ütleb Sooläte.

Krigul paneb seadusandjatele südamele: “Kindlasti tuleks regulatsioone luuas silmas pidada, et makseraskuste korral on reaalne kannataja laenuandja, mitte laenusaaja.”